Trahviühik tõstetakse kaks korda suuremaks

Trahviühiku tõstmisel on loodud on ka erisusi. Näiteks alaealisele mõistetava rahatrahvi maksimaalne suurus tuleb pool sanktsiooni ülemmäärast. Näiteks kui seadus näeb ette karistusena trahvi kuni 100 trahviühikut, siis alaealisele saab mõista maksimaalselt kuni 50 trahviühikut. Samuti alandatakse rahatrahvi minimaalmäära, mis on praegu 3 trahviühikut ehk 12 eurot, edaspidi on võimalik mõista ka 1 trahviühiku suurust trahvi ehk 8 eurot. 

Tasumise aeg pikeneb

Eelnõuga pikeneb trahvi tasumise tähtaeg, et see oleks võimalik tasuda vähemalt palgaperioodi jooksul. Samuti tuleb inimesi rohkem teavitada võimalusest tasuda trahv ositi. Kuigi see võimalus on juba praeguses seaduses olemas, siis sellest ei olda kuigi teadlikud.

Liiklusseaduses tõstetakse kiiruseületamise eest ette nähtud hoiatustrahvi ehk liikluskaamera trahvi suurust – seni arvutati kiiruseületamise eest hoiatustrahvi nii, et piirkiirust ületatud kilomeetrite arv korrutati kolmega, eelnõu kohaselt korrutatakse see viiega. Seega tõusevad ka määratavad trahvid. Hoiatustrahv ei lähe karistusregistrisse.

Ühistranspordiseaduses alandatakse piletita sõidu eest ette nähtud karistusmäära ehk see jääb ka tulevikus tänasega samale tasemele. Kui praegu saab piletita sõidu eest mõista maksimaalselt 10 trahviühikut ehk 40 eurot, siis eelnõu kohaselt on see 5 trahviühikut ehk 40 eurot. „Tegemist on levinud rikkumisega, mis samas ei ole kuigi ühiskonnaohtlik – seega pidasime põhjendatuks, et sellise rikkumise eest mõistetavad karistusmäärad ei suurene,“ märkis Reinsalu.

Eelnõu on plaanitud jõustuma 1. märtsil 2016.